Eraküte

Kaugkütte kasutamise alguseks Tartu linnas võib lugeda 1960. aastate algust.
AS Eraküte praeguses kaugkütte piirkonnas töötas 1960. aastatel kolm katlamaja: Tulbi katlamaja, mis varustas esialgselt soojusenergiaga vaid Maarjamõisa haiglaid, Aardla katlamaja, mis varustas soojusega Füüsika Instituuti ja Tuglase katlamaja, mis varustas soojusenergiaga EPA hooneid.
Katlamajade katlaid köeti põhiliselt kivisöe ja masuudiga.
1994. aastani haldas katlamaju aktsiaselts Tartu Soojus.
1994. aastal loodi katlamajadest eraldiseisvad munitsipaalettevõtted (ME Aardla Katlamaja, ME Tulbi Katlamaja ja ME Tuglase Katlamaja).
1997. aastal loodi nende kolme munitsipaalettevõtte ja soojusvõrkude baasil aktsiaselts Tamme Soojus.

20.oktoobril 1999. aastal ostis AS Eraküte Tartu Linnalt  AS-i Tamme Soojus. AS-i Tamme Soojus põhitegevuseks oli energia tootmine ja müük, soojussüsteemide ehitus ja remont.

AS Erakütte Tartu osakonnale kuulub kolm katlamaja – Aardla , Tuglase ja Tulbi  ning 34,6 kilomeetrit soojusvõrke. Soojusenergia tootmine toimub hakkepuidu (Aardla katlamaja) ja gaasiga (Aardla -, Tulbi - ja Tuglase katlamaja).

2009. aasta sügisel paigaldati  Aardla katlamajas  teine biokütusel töötav katlakompleks ja suitsugaaside kondensaator. Biokütusel töötav  Aardla katlamaja on võimeline varustama soojusenergiaga kogu piirkonda enamiku aja aastast. 65% kogu soojusest toodetakse hakkepuidu baasil. Gaasiga toodetakse soojusenergiat vaid tippkoormuste ajal.

Kuna Tartu linnas on kehtestatud kaugküttepiirkonnad, siis ongi piirkonnas valdavaks kütteliigiks kaugküte ja eramutes alternatiivküttena ka elektri-, gaasi- või ahiküte.

AS Eraküte Tartu osakonna poolt 244-st  köetavast hoonest moodustavad korteriühistud ja muud elumajad 62 %. AS Eraküte  varustab Tartus soojusega ka  Tartu Ülikooli õppe- ja laborihooneid, TÜ Kliinikumi polikliinikut ja Maarjamõisa haiglaid, Eesti Maaülikooli linnaku hooneid,  kaheksat üldhariduskooli ja lasteaeda.

AS-i Eraküte Tartu osakonnas on 18 töötajat.